Tallinna Sadamatehased

Tallinna Sadamatehased (alates 1918. aastast Riigi Sadamatehased, Nõukogude Eestis — Tallinna Laevaremonditehas) oli 1870. aastal Tallinnas ehitatud tööstusettevõte Tallinna sadama Admiraliteedi basseini ääres.

Sadamatehaste kohta kasutati 20. sajandi alguses ka rahvapärast nime "Portu". Kui Peeter Suure Sadama koosseisus rajati Karjamaa, Hundipea ja Tükipealse poolsaare alale uus sadamatehas, jäi vanale tehasele nimi "Vana Portu" ja Põhja-Tallinnas asuvale uuele tehasele "Uus-Portu".

Ajalugu

Admiraliteedi töökojad

Admiraliteedi töökojad asutati Tallinna lahe ääres Venemaa tsaari Peeter I korraldusel aastal 1713. Need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama hilisem Admiraliteedi bassein. See oli sõjalaevade ehitamise ja varustamise koht ning oli osaliselt nõrgalt kindlustatud.

Admiraliteedi töökodade ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sõjalaevastiku. Rajamiseks osteti ära 51 sadama ja linna vahel asunud erakrunti. Töökodadele kuulusid ka Tallinna köiemanufaktuur, ehitusettevõtted, telliselööv ja saeveski. 1722. aastaks olid töökojad kujunenud Tallinna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist. 1732. aastaks olid peamised töökojad valmis ehitatud rajati ka Admiraliteedi kanal. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja sloboda nimeline asum, mis võttis endal alla kogu nüüdse Mere puiestee, Ahtri, Sadama ja Lootsi tänava piirkonna.

Admiraliteedi töökodasid laiendati 1797–1801 ning tööliste arv ulatus ettevõttes 500ni. Sel ajal valmis töökodades enamik keiserliku Venemaa sõjalaevadest.

Sadama piirkond, 1879. aasta kaardil

Sadama piirkond ja Tallinna sadama kaart, 1914

Kuni 19. sajandi esimese kolmandikuni olid töökojad Tallinna suurim tööstusettevõte.

1901. aastal rajati sadamast Tallinn-Väikese raudteejaamani kitsarööpmeline raudteeharu, mille üks haru algas Tallinna sadamast (Tallinn-Sadama raudteejaam).

Tehaste territooriumil oli ka 1905. aastal ehitatud oma elektrijaam, mis tagas sadamatööstusele autonoomse elektritoite ning ka sadama ja piirkonna tänavate elektrivalgustuse.

Riiklik Laevaremondi- ja Metallitehas

1860. aastal nimetati töökojad Tallinna Sadamatehasteks. Aastatel 1886–1918 oli tehase nimi Laevaremondi- ja Metallitehas. Saksa okupatsiooni lõppedes oli sadamatehaste juhataja Johan Kesküll.

Riigi Sadamatehased

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses allutati Portu tehased 9. jaanuarist 1919 mereväe tehnilise varustuse valitsuse kaudu Sõjavägede Ülemjuhatajale ning tehaste ülemaks määrati varustusvalitsuse inseneriosakonna töökodade juhataja insener Konstantin Zeren. 1918. aastal nimetati tehas ümber Riigi Sadamatehasteks, esialgu anti see Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi käsutusse ning 1919. aastal Eesti mereväele.

Tehases ehitati esimesed soomusautod, kui firma Federal kolmetonnise kandejõuga veoauto šassiile tehti nurkrauast raam ja sellele kinnitati laevaehituses kasutatud terasplaatidest soomus. Esimene soomusauto valmis 1918. aasta jõulupühade eel ja sai nimeks Estonia ning seejärel valmis soomusauto Tasuja. Hiljem valmistati tehases ka soomusrongide komponente (suurtükivaguneid) laiarööpmelisele soomusrongile nr 6.

Tallinna Sadamatehastel oli 23 eriotstarbelist töökoda: armatuuri-, auto-, elektrotehnika-, instrumentide-, kahurite-, katelsepa-, laevakatelsepa-, lukksepa-, maalri-, malmi- ja vasevalu-, mootori-, mudeli-, optika-, paadi-, purje-, puusepa-, raadiotelegraafi-, saeveski-, sepa-, taglase-, tisleri-, treiali- ja vasksepatöökojad.

1923. aasta alguses viidi Riigi Sadamatehased Teedeministeeriumi Mereasjanduse Peavalitsuse alluvusse. Riigi Sadamatehaste direktorina tegutses Konstantin Maim. Tehases hakati valmistama ka raadiojaamu, turbamasinaid, sildkraanasid ja trammivaguneid; osa hooneid olid välja renditud väiksematele firmadele.

Aastail 1925–1930 valmisid tehastes viis originaalse konstruktsiooniga ujuvekskavaatorit: Alfa, Beeta, Kappa, Lambda ja Hiiglane. 1935. aastal valmis puksiir-jäälõhkuja Merikaru, 1938. aastal hüdrograafialaev Meripoeg.

1930. aastail ehitati tehastes kitsarööpmelisele raudteele diiselelektriajamiga mootorvagunid DeM 1 ja DeM 2.

Remonditi ka Eesti mereväe laevu, 1940. aastal valmis vahilaev Pikker.

1941. aasta augustis süütasid venelastest töölised punasõdurite juhtimisel Sadamatehaste hooned.

Tallinna Laevaremonditehas

Eesti NSV ajal tegutses Tallinna Laevamehaanika Tehas edasi, erastamiseelsel ajal sai see nimeks Tallinna Laevaremonditehas. Alates 1977. aastast kuulus see Eesti Laevaremondi Tootmiskoondisse. Ettevõte lõpetati 1994. aastal.

Tallinna Laevaremonditehases oli kalalaevastiku tellimuste täitmiseks ujuvdokid, mehaanikatsehhid, kokillvalu ja raadiomehaanikud.

Sadama turg (mai 2017)

Erastamise järel renditi osa hooneid välja ja lammutati teisi. Tehase remonditsehhi hoonest kanali põhjakaldal, millest ehitati väikelaevade terminal ehk Tallinna Reisisadama C-terminal, millest nüüdseks on saanud Sadama turg. Ühte hoonesse rajati kaubanduskeskus Sadamarket, mis on nüüdseks ümber ehitatud. 1990. aastail oli hulk firmasid registreeritud aadressile Sadama tänav 2 – ajal, kui sel aadressil oli säilinud vaid telefoniputka. Hooned Ahtri tänava ja Mere puiestee ristmikul Mere puiestee 10, kus asus Merekeskuse kaubanduskeskus, lammutati aastal 2016.

Kaua püsis kolmelööviline hoone Admiraliteedi basseini ääres. Eesti Meremuuseum plaanis sinna viia allveelaeva Lembit ja sellega seotud ekspositsiooni.

Merekeskus 2010. aastal